Kataloog
Hind:
Kanalikalorifeerid on ette nähtud puhta õhu soojendamiseks või eelsoojendamiseks mehaanilistes ventilatsioonisüsteemides. Need paigaldatakse otse sissepuhkeõhu kanalitesse ning neid saab kasutada lihtsates kanaliventilaatoriga süsteemides, soojustagastusseadmetega, ventilatsiooniseadmetega (AHU) ja muudes õhu sissepuhke- ning õhutöötlussüsteemides.
Selles kategoorias on kaks peamist kanalikalorifeeride tüüpi:
Elektrilistes EHC mudelites soojendatakse õhku elektriliste kütteelementidega. Saadaval on erineva kanali läbimõõdu, küttevõimsuse, toitepinge, faaside arvu, temperatuurivahemiku ja juhtimisvõimalustega mudelid – alates integreeritud elektroonilise juhtimiseta põhiversioonidest kuni temperatuuri reguleerimise, 0–10 VDC juhtimise, õhuvoolu ja rõhu kontrolli ning muude automaatikafunktsioonidega mudeliteni.
HDW vesiküttega kanalikalorifeerides soojendatakse õhku kuuma vee poolt soojusvaheti kaudu ülekantava soojusega. Need on mõeldud süsteemidele, kus on olemas sobiv kuuma vee allikas ja selle soojust soovitakse kasutada ventilatsiooni sissepuhkeõhu soojendamiseks.
EHC elektrilisi kanalikalorifeere kasutatakse juhul, kui ventilatsioonisüsteemi sissepuhkeõhk tuleb soojendada nõutava lõpliku sissepuhkeõhu temperatuurini.
Lihtsas mehaanilises sissepuhkesüsteemis juhib kanaliventilaator välisõhu süsteemi ning õhukanalisse paigaldatud elektriline kalorifeer tõstab selle temperatuuri nõutava väärtuseni. Seetõttu saab kanalikalorifeeri kasutada ka süsteemis, kus soojustagastusseadet ei ole.
Soojustagastusega süsteemis võib elektrilise kalorifeeri paigaldada soojustagastusseadme järele ja kasutada seda täiendava sissepuhkeõhu soojendina. Näiteks kui sissepuhkeõhu temperatuur pärast soojustagastust on +15 °C, kuid vajalik temperatuur on +22 °C, soojendab kanalikalorifeer õhu täiendavalt seadistatud temperatuurini.
Elektrilisi õhusoojendeid saab kasutada ka koos ventilatsiooniseadmete (AHU) ja muude õhu sissepuhke- või õhutöötlusseadmetega, kui sissepuhkeõhu temperatuuri on vaja täiendavalt tõsta.
EHC kalorifeeride standardne temperatuuri seadistusvahemik on 0...+30 °C. Vastavalt vajadusele on saadaval ka muud temperatuurivahemikud.
EHC elektrilised kanali eelsoojendid on ette nähtud külma õhu eelsoojendamiseks kindlaksmääratud vahetemperatuurini. Seejärel võib õhku ventilatsioonisüsteemis täiendavalt soojendada, soojustagastada või muul viisil töödelda.
Eelsoojendid ei ole mõeldud ainult soojustagastusega süsteemidele. Neid saab kasutada lihtsates kanaliventilaatoriga sissepuhkesüsteemides, enne soojustagastusseadmeid, ventilatsiooniseadmeid (AHU) ja muid õhutöötlusseadmeid.
Soojustagastusega süsteemis võib elektrilise eelsoojendi paigaldada välisõhukanalisse enne soojustagastusseadet. See soojendab külma välisõhu konkreetse ventilatsiooniseadme tööks vajaliku temperatuurini ning seda saab kasutada soojusvaheti külmumise vältimiseks.
Näiteks kui välisõhu temperatuur on -20 °C ja järgmisele süsteemi seadmele tuleb anda õhku, mille temperatuur ei ole madalam kui -5 °C, võib eelsoojendi tõsta õhu temperatuuri -20 °C-lt -5 °C-ni.
EHC eelsoojendite standardsed temperatuuri seadistusvahemikud on -10...+20 °C ja -30...0 °C. Vastavalt vajadusele on saadaval ka muud temperatuurivahemikud.
EHC eelsoojendid on täiendavalt soojusisolatsiooniga, sest need on ette nähtud töötamiseks madala temperatuuriga õhuga.
HDW vesiküttega kanalikalorifeerid on ette nähtud sissepuhkeõhu soojendamiseks mehaanilistes ventilatsioonisüsteemides, kasutades soojuskandjana kuuma vett.
Kuum vesi ringleb läbi HDW soojusvaheti ning läbi kalorifeeri liikuv õhk võtab vastu soojusvaheti poolt ülekantava soojuse. Seetõttu on HDW kasutamiseks vajalik sobiv kuuma vee allikas ja veekontuur.
HDW kalorifeere saab kasutada lihtsates kanaliventilaatoriga mehaanilistes sissepuhkesüsteemides, soojustagastusseadmetega süsteemides, ventilatsiooniseadmetega (AHU) ning muudes õhu sissepuhke- ja õhutöötlussüsteemides.
EHC – elektrilised kanalikalorifeerid ja eelsoojendid, mille puhul kasutatakse õhu soojendamiseks elektrienergiat.
HDW – vesiküttega kanalikalorifeerid, mille puhul saadakse soojus kuuma vee süsteemist.
EHC valimisel tuleb arvestada küttevõimsuse, elektritoite ja juhtimisega. HDW valimisel tuleb arvestada vee temperatuuride, veevooluhulga ja soojusvaheti võimsusega.
Lugege edasi lehe allosas.
EHC elektrilised kanalikalorifeerid ja eelsoojendid võivad olla ilma integreeritud elektroonilise juhtimiseta või integreeritud juhtimisautomaatikaga. Sobiv variant valitakse selle järgi, mis hakkab kütmist juhtima, kuidas seadistatakse temperatuur ja milliseid täiendavaid kontrollifunktsioone on vaja.
EHC põhimudelitel puudub integreeritud elektrooniline temperatuuri- ja võimsusregulaator, mistõttu peab nende tööd juhtima väline automaatikasüsteem.
Selleks võib olla soojustagastusseadme või ventilatsiooniseadme kontroller, eraldi elektrilise kalorifeeri kontroller, hooneautomaatikasüsteem või muu sobiv väline automaatika.
See variant sobib juhul, kui kõik kalorifeeri juhtimiseks vajalikud funktsioonid on juba ette nähtud ventilatsioonisüsteemi üldises automaatikas.
EHC../CE mudelitel on integreeritud elektrooniline võimsuse juhtimine, mida juhitakse välise 0–10 VDC signaaliga.
Väline kontroller arvutab vajaliku küttevõimsuse ja edastab EHC-le vastava 0–10 VDC juhtsignaali. Nii saab küttevõimsust reguleerida vastavalt ventilatsioonisüsteemi vajadusele.
CE versioon sobib süsteemidele, kus kalorifeeri juhib soojustagastusseade, ventilatsiooniseade, programmeeritav kontroller või muu automaatika, millel on sobiv 0–10 VDC juhtväljund.
EHC../SE mudelitel on integreeritud elektrooniline kontroller, kuid soovitud temperatuur seadistatakse välise temperatuuri seadistusseadmega.
Temperatuuri kontrollimiseks kasutatakse kanali temperatuuriandurit, mis paigaldatakse õhuvoolu kalorifeeri või eelsoojendi järele.
SE versioon sobib juhul, kui on vaja autonoomset temperatuuri reguleerimist, kuid temperatuuri on mugavam seadistada mitte õhukanalisse paigaldatud EHC juures, vaid kasutajale või süsteemi operaatorile sobivamas kohas.
EHC../SI mudelitel on integreeritud elektrooniline kontroller ja soovitud temperatuur seadistatakse otse EHC-l.
Temperatuuri kontrollimiseks kasutatakse kanali temperatuuriandurit, mis paigaldatakse õhuvoolu kalorifeeri või eelsoojendi järele.
SI versioon sobib autonoomsetele ventilatsioonisüsteemidele, kus eraldi välist temperatuuri seadistusseadet ei ole vaja.
Elektriline kanalikalorifeer või eelsoojendi peab töötama ainult piisava õhuvoolu korral. Õhk kannab kütteelementide eraldatava soojuse ära, mistõttu ebapiisav või katkenud õhuvool võib põhjustada kalorifeeri ülekuumenemise.
EHC seadmeid saab komplekteerida integreeritud õhuvoolu ja rõhu kontrollfunktsioonidega.
F-funktsioon kontrollib õhuvoolu kanalis. See võimaldab tuvastada, kas õhk liigub läbi EHC, ning takistab kalorifeeri töötamist õhuvoolu puudumisel.
SR-funktsioon on ette nähtud rõhu kontrollimiseks õhukanalis.
FC konfiguratsioon sisaldab integreeritud õhuvoolu ja rõhu kontrolli.
See võimaldab kontrollida kalorifeeri tööks vajalikku õhu liikumist ning takistab seadme töötamist õhuvoolu puudumisel.
FC-d saab kombineerida erinevate EHC juhtimisviisidega, mistõttu on võimalikud näiteks EHC../CE/FC, EHC../SE/FC ja EHC../SI/FC konfiguratsioonid.
EHC../MB mudelitel on RS-485 MODBUS liides kalorifeeri või eelsoojendi integreerimiseks hoone juhtimissüsteemi (BMS) või muusse MODBUS-ühilduvasse automaatikasüsteemi.
See variant on mõeldud objektidele, kus ventilatsiooni- ja kütteseadmeid juhitakse tsentraalselt ning EHC peab olema hoone üldise automaatikasüsteemi osa.
RS-485 MODBUS-i saab kombineerida teiste EHC juhtimis- ja kontrollfunktsioonidega.
Kolmefaasiliste EHC seadmete komplektatsioon sõltub valitud juhtimisvariandist.
Integreeritud juhtimisautomaatikata kolmefaasiliste EHC kalorifeeride ja eelsoojendite standardvarustusse kontaktor ei kuulu.
Näiteks EHC200/6.0/3 on kolmefaasiline EHC ilma integreeritud juhtimisautomaatikata, mistõttu kontaktor ei kuulu selle standardvarustusse.
Alates 2026-09-01 kuulub integreeritud juhtimisautomaatikaga kolmefaasiliste EHC mudelite standardvarustusse kontaktor.
Näiteks EHC200/6.0/3/SI/FC/K sisaldab integreeritud SI juhtimist, õhuvoolu ja rõhu kontrolli ning kontaktorit.
EHC ümmargused elektrilised kanalikalorifeerid ja eelsoojendid on ette nähtud paigaldamiseks otse ümmarguste õhukanalite süsteemidesse.
Korpused on valmistatud Aluzinc-kattega lehtmetallist ning kütteelementides kasutatakse roostevabast terasest torusid. Õhukanalite ühenduskohtades kasutatakse tihendeid, mis tagavad tiheda ühenduse ventilatsioonikanalite süsteemiga.
Eelsoojendid on täiendavalt soojusisolatsiooniga.
Vastavalt konkreetse projekti nõuetele on võimalikud ka muud võimsused ja temperatuuri seadistusvahemikud.
EHC elektrilistes kanalikalorifeerides ja eelsoojendites kasutatakse kahte ülekuumenemiskaitse termostaati.
Alla 250 mm läbimõõduga mudelites kasutatakse automaatselt lähtestuvat 60 °C termostaati.
250 mm ja suurema läbimõõduga mudelites kasutatakse automaatselt lähtestuvat 70 °C termostaati.
Lisaks kasutatakse käsitsi lähtestatavat 100 °C kaitsetermostaati, mis lülitab ülekuumenemise korral kütte välja. Käsitsi lähtestamise nupp asub EHC korpusel.
Ühefaasilistes mudelites ühendatakse termostaadid kütteelemendiga jadamisi, mistõttu selle ülekuumenemiskaitse funktsiooni jaoks ei ole täiendavat välist releed vaja.
Kahe- ja kolmefaasiliste mudelite ülekuumenemiskaitseks on vajalik relee või kontaktor, välja arvatud mudelid, kus vastav seade on juba EHC sisse paigaldatud.
Elektrilise kanalikalorifeeri või eelsoojendi võimsust ei saa valida ainult õhukanali läbimõõdu järgi.
Mida suurem on läbi kalorifeeri liikuv õhuhulk ja mida rohkem tuleb õhu temperatuuri tõsta, seda suuremat küttevõimsust on vaja.
Seetõttu võivad kaks sama kanali läbimõõduga EHC seadet olla täiesti erineva küttevõimsusega. Kanali läbimõõt määrab ühendusmõõdu, kuid ei määra iseenesest vajalikku küttevõimsust.
EHC valimisel tuleb teada ventilatsioonisüsteemi projekteeritud või tegelikku õhuvooluhulka ning õhutemperatuuri enne ja pärast kalorifeeri.
EHC PTC mudelites kasutatakse isereguleeruvate omadustega PTC kütteelemente.
PTC konstruktsiooni eelised on kalorifeeri kompaktsed mõõtmed, väike rõhukadu ja isereguleeruvate PTC kütteelementide tööpõhimõte.
EHC PTC seadmeid saab kasutada nii kalorifeeride kui ka eelsoojenditena ning neid saab komplekteerida integreeritud elektroonilise juhtimise ning õhuvoolu ja rõhu kontrollfunktsioonidega.
EHC TR on lühendatud konstruktsiooniga elektrilised kanalikalorifeerid ja eelsoojendid süsteemidele, kus standardse EHC paigaldamiseks õhukanalisse ei ole piisavalt ruumi.
TR versioon täidab samu põhilisi õhu soojendamise või eelsoojendamise funktsioone, kuid kompaktsema konstruktsiooni tõttu on seda piiratud ruumis lihtsam paigaldada.
EHC TR seadmeid saab samuti komplekteerida erinevate integreeritud juhtimis- ning õhuvoolu ja rõhu kontrolli variantidega.
Elektriline kanalikalorifeer või eelsoojendi on kogu ventilatsioonisüsteemi osa, mistõttu selle ohutu ja tõhus töö sõltub õigesti valitud õhuvoolust, ventilaatorist, õhukanalite süsteemist, elektritoitest ja juhtimisautomaatikast.
Minimaalne õhukiirus läbi EHC peab olema vähemalt 1.5 m/s.
Küttevõimsus tuleb valida ventilatsioonisüsteemi tegeliku õhuvooluhulga ja vajaliku temperatuurimuutuse järgi, mitte ainult kanali läbimõõdu põhjal.
Elektriühendus, kaitse ja juhtimisskeem peavad vastama konkreetse EHC mudeli võimsusele, faaside arvule ja komplektatsioonile.
Kui EHC-d kasutatakse eelsoojendina enne mõnda teist ventilatsioonisüsteemi seadet, peab seadistatud õhutemperatuur vastama selle seadme ja kogu süsteemi töötingimustele.
Õige kasutusotstarbe, võimsuse, temperatuurivahemiku ja juhtimisviisi valimisel saab EHC seadmeid kasutada nii lihtsates kanaliventilaatoriga mehaanilistes sissepuhkesüsteemides kui ka keerukates automatiseeritud ventilatsioonisüsteemides koos soojustagastusseadmete, ventilatsiooniseadmete ja tsentraliseeritud hooneautomaatikaga.
HDW vesiküttega kanalikalorifeerid on ette nähtud sissepuhkeõhu soojendamiseks mehaanilistes ventilatsioonisüsteemides, kasutades soojuskandjana kuuma vett.
Erinevalt elektrilistest EHC kanalikalorifeeridest ei tekita HDW soojust elektriliste kütteelementidega. Kuum vesi ringleb läbi kalorifeeri soojusvaheti ning seda läbiv õhk võtab vastu ülekantava soojuse. Seetõttu vajab HDW välist kuuma vee allikat ja nõuetekohaselt projekteeritud veekontuuri.
HDW kalorifeere saab kasutada lihtsates kanaliventilaatoriga mehaanilistes sissepuhkesüsteemides, soojustagastusseadmetega süsteemides, ventilatsiooniseadmetega (AHU) ning muudes õhu sissepuhke- ja õhutöötlussüsteemides.
HDW kalorifeeri kuuma vett võib varustada hoone kesk- või lokaalne küttesüsteem, katel, soojuspump või muu soojusallikas, mis tagab vajalikud soojuskandja parameetrid.
HDW kalorifeerid on ette nähtud paigaldamiseks otse ümmarguste ventilatsioonikanalite süsteemidesse.
Kalorifeeri korpus on valmistatud tsingitud terasest. Soojusvaheti torud ja veeühendused on vasest ning soojusülekandepinna suurendamiseks kasutatakse alumiiniumlamelle.
Selline soojusvaheti konstruktsioon võimaldab kanda kuuma vee soojuse üle kalorifeeri läbivale õhule: vesi ringleb vasktorudes, soojus kandub alumiiniumlamellidele ning nende vahelt liikuv õhuvool soojeneb.
Õhukanalite ühenduskohtades kasutatakse kummitihendeid, mis aitavad tagada kalorifeeri tiheda ühenduse õhukanalite süsteemiga.
HDW konstruktsioon võimaldab soojusvahetile ligi pääseda ka perioodiliseks hoolduseks ja puhastamiseks.
Soojuskandja maksimaalne töötemperatuur – 100 °C.
Maksimaalne töörõhk – 1.0 MPa (10 bar).
HDW ei ole seotud ühe konkreetse ventilatsiooniseadme tüübiga. Neid saab kasutada erinevates mehaanilistes ventilatsioonisüsteemides, kui on tagatud vajalik õhuvool ja sobivate parameetritega kuuma vee varustus.
Lihtsas sissepuhkesüsteemis võib kanaliventilaator juhtida õhu läbi HDW kalorifeeri ning kalorifeer tõstab sissepuhkeõhu temperatuuri süsteemile vajaliku väärtuseni.
Soojustagastusega süsteemis võib HDW-d kasutada täiendava sissepuhkeõhu kalorifeerina, kui pärast soojustagastust on vaja õhutemperatuuri veel tõsta.
HDW kalorifeere saab kasutada ka koos ventilatsiooniseadmete (AHU) ja muude õhutöötlusseadmetega.
HDW-d ei saa õigesti valida ainult õhukanali läbimõõdu järgi.
Mida suurem on kalorifeeri läbiv õhuhulk ja mida rohkem tuleb õhutemperatuuri tõsta, seda suuremat soojushulka on vaja.
Erinevalt elektrilisest EHC-st, mille nominaalne elektriline küttevõimsus on konkreetse mudeli omadus, sõltub HDW ülekantav soojusvõimsus ka veekontuuri tegelikest tööparameetritest.
Sama HDW kalorifeer võib erinevate peale- ja tagasivooluvee temperatuuride, veevooluhulga või õhuvooluhulga korral anda erineva küttevõimsuse.
Seetõttu tuleb HDW valida konkreetse ventilatsiooni- ja küttesüsteemi projekteeritud tööparameetrite järgi.
HDW küttevõimsust juhitakse soojusvaheti kaudu ülekantava soojushulga reguleerimisega. Veesüsteemis on see seotud soojuskandja vooluhulga ja temperatuuri juhtimisega.
Sõltuvalt konkreetsest ventilatsiooni- ja küttesüsteemist võib HDW-d juhtida väline automaatika, mis juhib temperatuuriandurite signaalide ja seadistatud sissepuhkeõhu temperatuuri alusel veekontuuri seadmeid.
Seetõttu tuleb HDW juhtimislahendus valida koos konkreetse süsteemi veekontuuri, ventilaatori või ventilatsiooniseadme ja kasutatava automaatikaga.
EHC ja HDW täidavad sama põhifunktsiooni – annavad soojust õhukanalis liikuvale õhule –, kuid kasutavad erinevaid soojusallikaid.
EHC tekitab soojust elektriliste kütteelementidega. Sõltuvalt mudelist võib EHC-l olla integreeritud elektrooniline juhtimine, temperatuuri reguleerimine, 0–10 VDC juhtimine, õhuvoolu ja rõhu kontroll, RS-485 MODBUS liides ja muud funktsioonid. EHC-d saab kasutada ka külma õhu eelsoojendina.
HDW saab soojuse läbi soojusvaheti ringlevast kuumast veest ning vajab seetõttu välist soojusallikat ja veekontuuri.
EHC on sobiv valik, kui õhu soojendamiseks või eelsoojendamiseks kasutatakse elektrienergiat, sobivat kuuma vee allikat ei ole või vajatakse konkreetseid EHC integreeritud juhtimisfunktsioone.
HDW on sobiv valik, kui objektil on sobiv kuuma vee allikas ja selle soojust soovitakse kasutada ventilatsiooniõhu soojendamiseks.
Lõplik valik EHC ja HDW vahel tuleb teha, võttes arvesse ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulka, vajalikku küttevõimsust, olemasolevaid energiaallikaid, saadaolevat elektrivõimsust, veesüsteemi parameetreid, juhtimislahendust ja konkreetse objekti töötingimusi.
